Täienduskoolitusasutuse nimetus:
MTÜ Eesti NLP Instituut
01 Hariduse õppevaldkond 0114 Aineõpetaja koolituse õppekavarühm
1.ÕPPEKAVA LISA-SISSEJUHATUS:
NLP kohta saab rohkem lugeda siit lehelt nlp.nlpinstituut.ee ja vaadata meie videot “Mis on NLP?” YouTube’st ja meie tegemisi saate jälgida Facebookis Eesti NLP Instituut .
NLP ehk NEURO-LINGVISTILINE PROGRAMMEERIMINE on suunatud inimeseks olemise paljudele tasanditele. NLP sisaldab teadmisi ja oskusi käitumiskompetentsuse ja -paindlikkuse suurendamiseks, süsteemse ja strateegilise mõtlemise arendamiseks ning käitumise taga olevate protsesside mõistmiseks. NLP ei tähenda üksnes kompetentsust ja suurepäraseid tulemusi, vaid ka elutarkust ja tulevikunägemust.
KURSUSEL OSALEMISE TINGIMUSEKS on NLP praktiku ja meisterpraktiku rahvusvahelise sertifikaadi olemasolu.
Kursuse eest on võimalik tasuda arve alusel osade kaupa, vastavalt koolituslepingus toodud maksegraafikule, mille igaüks ise saab endale sobivalt koostada.
Esimene makse peab toimuma hiljemalt esimese mooduli alguseks ja on ühtlasi lõplikuks kinnituseks kursusel osalemise kohta.
Hind sisaldab 24-päevast koolitust, õppematerjale ja kohvipause.
Kursus koosneb 8-st moodulist, iga moodul on 3-päevane ja toimub reedest pühapäevani ühel nädalavahetusel kuus. Kõikidel moodulitel on koolituse toimumisajad järgmised:
REEDEL 12.00 – 18.00
LAUPÄEVAL 10.00 – 18.00
PÜHAPÄEVAL 9.30 – 14.00
Mõnikord kõik koolitusajad ei ole päris sobilikud või tuleb midagi ootamatut ette. Meil on läbi aastate osalejatele selline võimalus, et moodulid või üksikud koolituspäevad, mis mingitel põhjustel vahele jäävad, saab järgmises grupis kaasa teha. Väga paljud kasutavad seda, sest ikka juhtub, et midagi võib vahele tulla.
2. Õppekava nimetus:
NLP koolitaja väljaõppekursus
3. Õppekavarühm: 01 Hariduse õppevaldkond 0114 Aineõpetaja koolituse õppekavarühm
141 Õpetamine ja koolitamine
4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
380 tundi, sellest:
192 tundi kontaktõpet, iseseisevat tööd 188 tundi; jaguneb kaheksaks kolmepäevaseks mooduliks.
5. Õppekava koostamise alus :
Täiskasvanute koolitaja tase 5, tase 6, tase 7 kutsestandardid
International Neuro-Linguistic Programming Association poolt kehtestatud standardid ja põhimõtted; MTÜ Eesti NLP Instituudi asutajate ja treenerite pikaajaline koolitusalane, sh NLP koolitusalane kogemus ning arendustegevus.
6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused :
Täiskasvanud õppijad, kes on eelnevalt edukalt lõpetanud nii NLP praktiku ja NLP meisterpraktiku väljaõppekursuse ning läbinud eelintervjuu.
7. Õppe eesmärk:
Väljaõppe eesmärgiks on arendada oskusi, mis on vajalikud täiskasvanute koolitajale ja NLP koolitajale õppijakeskseks koolituste kavandamiseks ning läbiviimiseks ja isiklikuks arenguks koolitajana.
8. Õpiväljundid:
Õppekava läbinu:
Igas moodulis keskendutakse erinevate teemade käsitlemisel kolmele aspektile: koolitaja isiksuslik meisterlikkus (väärtuste ja põhimõtete teadlik kasutamine, enesejuhtimine ja eneserefleksioon), koolitaja süsteemne lähenemisviis (terviku nägemine, protsesside juhtimine ja analüüs) ja koolitaja konkreetsed tegevused (tegevuste kavandamine seoste loomiseks, uute teadmiste ja oskuste õppimiseks, õpitu harjutamiseks ja hindamiseks).
Igas moodulis viivad 2 koolitusel osalejat koostööna praktiliselt läbi superviseeritud lühikoolituse NLP praktiku kursuse grupiga. Igale lühikoolitusele järgneb osalejate ja koolitaja tagasiside ning koolitajate eneserefleksioon.
Koolitusele eelnevalt valmistab osaleja ette NLP taustaoletuste ja arengu loogiliste tasandite teema järgmise struktuuri alusel:
Mida õppija konkreetselt teeb, kui on selle ära õppinud?
Miks see teema oluline on?
Mida osalejatel on teema kohta vaja teada?
Kuidas seda õppida?
9. Õppesisu:
| Mooduli sisu ja õpiväljundid | Käsitletavad teemad |
| I moodul:
Mida tähendab koolitajaks olemine?
Õpiväljundid: -võrdleb erinevaid õpikäsitlusi -analüüsib õppimisprotsessi erinevaid faase -koostab õppijakeskse koolituskava
|
Nüüdisaegne õpikäsitus
Täiskasvanu õppimine ja koolitamise põhimõtted Ajusõbralik õppimine Õppimise neli faasi Koolituse kavandamine ja õppimisprotsessi ettevalmistamine Täiskasvanute koolitaja eneseanalüüsi formaadi tutvustamine ja jagamine
Kodune iseseisev töö: Ette valmistada teema „Metaprogrammid“
|
| II moodul:
Kuidas toetada inimeste õppimist?
Õpiväljundid: -kavandab õppimist lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku arengu protsessidest -koostab koolituskava lähtuvalt õppimisprotsessi faasidest -demonstreerib õppijakeskse lähenemisviisi kasutamist koolituse läbiviimisel
|
Koolituse läbiviimine ja juhtimine
Õpiprotsesside juhtimine Grupiprotsesside arvestamine koolitamisel Isikliku arengu protsesside suunamine
Kodune iseseisev töö: Ette valmistada teema „Uskumused ja ankurdamine“
|
| III moodul:
Millised seosed on vajalikud tulemuslikuks õppimiseks?
Õpiväljundid: -toob näiteid seoste tähtsusest õppimisprotsessis -valib seoste loomiseks õppijakesksed tegevused -õpetab teistele tulemuslikuks õppimiseks vajalikke seoseid |
Õppimisprotsessi läbiviimine
Seoste loomine Ühenduste loomine: õppija-õppija, õppija-teema, õppija-isiklikud eesmärgid, õppija-õpiväljundid, esmasuse-värskuse põhimõte Erinevad õppijakesksed tegevused seoste loomiseks
Kodune iseseisev töö: Ette valmistada teema “Väärtused ja eesmärgistamine“
|
| IV moodul:
Milliseid võimalusi on koolitajal uute teadmiste õppijakeskseks käsitlemiseks?
Õpiväljundid: -rakendab aju-uuringute tulemusi uue info käsitlemisel -valib uute teadmiste omandamiseks õppijakesksed tegevused -kasutab interaktiivseid uue info käsitlemise viise
|
Õppimisprotsessi läbiviimine
Uute teadmiste käsitlemine koolitusel Mõistete kaartide ja jooniste kasutamine Interaktiivsed uued info käsitlemise viisid Erinevad õppijakesksed tegevused uute teadmiste omandamiseks
Kodune iseseisev töö: Ette valmistada teema „Keelemudelid“
|
| V moodul:
Kuidas harjutada uute teadmiste ja oskuste kasutamist?
Õpiväljundid: -valib harjutamiseks sobivad õppijakesksed tegevused -analüüsib mõjusa harjutamise elemente -kohaldab õpitut koolituse ettevalmistamisel |
Õppimisprotsessi läbiviimine
Harjutamise tähtsus õppimisel Mõjusa harjutamise elemendid Vigadest õppimine Erinevad õppijakesksed tegevused omandatud teadmiste kasutamiseks ja uute oskuste harjutamiseks
Kodune iseseisev töö: Ette valmistada teema „Tajupositsioonid“ ja „Rapport“
|
| VI moodul:
Kuidas õpitut hinnata ja rakendamist kavandada? Õpiväljundid: -valib õppimisprotsessi analüüsiks sobivad õppijakesksed tegevused -koostab ülevaate koolituse tulemustest -rakendab õppimisprotsessi hindamiseks õppijakeskseid meetodeid
|
Õppimisprotsessi analüüs ja hindamine
Kokkuvõtete ja järelduste tegemine Õppijate juhitud kokkuvõtted Õppijakeskne hindamine ja tegevusplaanid Õpitu tähistamine õppijate juhtimisel
Kodune iseseisev töö: Ette valmistada teema „Mudeldamine“
|
| VII moodul:
Kuidas koolitusel toime tulla vastupanu ja keeruliste olukordadega?
Õpiväljundid: -kirjeldab vastupanuga toimetuleku viise -toob näiteid eneseregulatsiooni võimalustest ja õppijate seisundi juhtimisest pingelistes olukordades -õpetab teistele ühte enesevaldamise viisi
|
Õppimisprotsessi käigus tekkivate keeruliste olukordade ja vastupanu käsitlemine
Koolitaja eneseregulatsioon pingeolukordades Õppijate seisundi juhtimine ja õppimist toetava õhkkonna taastamine
Kodune iseseisev töö: eneseanalüüsi küsimustiku täitmine
|
| VIII moodul:
Mida on vaja täiskasvanute koolitaja kutse taotlemisel?
Õpiväljundid: -arutleb koolitaja kutsestandardi ja eetikakoodeksi põhimõtete üle -analüüsib enda kompetentsust koolitajana -demonstreerib oma koolitajaoskusi eksamil
|
Täiskasvanute koolitaja kutsestandard ja eetikakoodeks
Koolitaja kompetentsipõhine eneseanalüüs E-portfoolio koostamine Koolitajaoskuste eksam: koolituse läbiviimine, eneserefleksioon ja tagasisidestamine Õpitu pidulik tähistamine
|
10. Õppemeetodid:
Koolituse ülesehitus on praktiline, kus õppijad osalevad õppimisprotsessis aktiivselt. Uute teadmiste ja oskuste loomine toimub arutelude, konkreetse harjutamise, üksteise õpetamise ja erinavate praktiliste tegevuste kaudu. Tegevustele järgneb enesereflektsioon ja analüüs. Tulenevalt eesmärgist kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid: miniloenguid, lühikoolituste läbiviimine, kogemuste vahetamine, õppijate koostatud simulatsiooniharjutused, rühmatööd, paarisharjutused, juhtumite analüüsid, tagasiside ja edasiside.
11. Iseseisev töö:
Igaks mooduliks on vaja ette valmistada kindla struktuuri alusel üks NLP Praktiku kursuse teema, töötada kirjandusega ja kirjalikult reflekteerida enda tegevust koolitajana.
Kursuse lõpuks koostab iga õppija põhjaliku täiskasvanute koolitaja kompetentsipõhise eneseanalüüsi.
12. Soovitavate õppematerjalide loend:
Täiskasvanute koolituse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015005
Aruväli, S.. jt (2016). Juhendmaterjal täienduskoolituse õppekava koostamiseks. Haridus- ja teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taiendk_juhendmaterjal.pdf
Ljulko, E. (2012). Spetsialistist koolitajaks. Tervise Arengu Instituut. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135418467736_spetsialistist-koolitajaks.pdf
Märja, T. (2011) (Toim.). Koolitaja käsiraamat. ETKA Andras https://www.andras.ee/sites/default/files/Koolitaja_kariraamat_2011.pdf
Täiskasvanute koolitaja, tase 5, 6, 7 kutsestandardid, sh. eetikakoodeks https://andras.ee/et/node/1995
E-portfoolio koostamise juhend. https://andras.ee/sites/default/files/e-portfolio_2019_juhend_uus.pdf
Jarvis, P. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. SE&JS, 1998
Jõgi, L., Lõhmus,M., Märja, T. Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. ILO, 2004
Sharon L. Bowman, Training from the BACK of the Room. San Francisco, CA: Pfeiffer, 2009
Sharon L. Bowman, The Ten-Minute Trainer: 150 Ways to Teach IT Quick and Make it Stick. San Francisco, CA: Pfeiffer, 2005
Jay Cross, Informal Learning. 2007
Eric Jensen, Brain-Based Learning. 2000
Dave Meier, The Accelerated Learning Handbook. 2000
David Sousa, How the Brain Learns. 2006
Marilee Sprenger, Learning and Memory: The Brain in Action. 1999
Harold Stolovitch, Telling Ain`t Training. 2002
Patricia Wolfe, Brain Matters: Translating Research into Classroom Practice. 2001
13. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid
Osaleja on läbinud õppekava vähemalt 90 % ulatuses.
Osaleja on koostanud põhjaliku kirjaliku eneseanalüüsi ning käsitlenud isiklikke näiteid kompetentside rakendamisest koolitajana.
Osaleja on tegelenud järjekindlalt enesereflektsiooniga.
Kursuse jooksul tehtud praktilise koolitustegevuse superviseerimisel on hinnatud osaleja professionaalset ja isiksuslikku taset koolitajana ning ta on sooritanud eksami tulemustega, mis vastavad INLPA-s kehtivale statuudile (www.inlpa.org) .
14. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Kui koolituse õpiväljundite omandamine on tõendatud, siis õppijale väljastatakse Eesti Vabariigi seadustele vastav tunnistus ning rahvusvaheline sertifikaat. Kursuse lõpetanud kvalifitseeruvad kas NLP koolitajaks. NLP koolitaja omab õigust iseseisvalt läbi viia NLP praktiku taseme väljaõppekursusi enda poolt väljatöötatud programmi alusel.
Hindamisel mitteosalenud või eksamit mitteläbinud õppijale väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta läbitud teemade lõikes.
15. Koolitajate kvalifikatsioon: NLP Trainer rahvusvaheline sertifikaat ja/või kehtiv täiskasvanute koolitaja kutse tase 7
16. Õppekava kinnitamise aeg: 15.07.2019